1. Suure toornafta mahutiprojekti riskianalüüs
1.1 Toornafta ohuanalüüs
Toornafta on A- ja B-klassi tuleohtlik vedelik, süttivusega; Plahvatuspiiri vahemik on kitsas, kuid väärtus madal, millel on teatav plahvatusoht. Samas tuleks tulekahju kustutamisel pöörata erilist tähelepanu toornafta keevale ülevoolule.
1.2 Tule- ja plahvatusõnnetuste põhjuste analüüs
Toornafta omadused määravad, et tulekahju- ja plahvatusoht on suurte toornaftamahutite kõige olulisem ja kõige olulisem riskitegur. Tuleõnnetuse kolm vajalikku tingimust on: süüteallikas, põlevmaterjalid ja õhk.
Süüteallika probleem lahendatakse peamiselt juhtimise tugevdamisega ning paagi projekteerimise käigus tuleb ennetada ja kontrollida põlevmaterjali lekke probleemi.
Lekkinud toornafta puutub kokku õhuga, mis moodustab põlevmaterjali. Toornafta lekkimine toimub sageli ladustamise ja transportimise ajal, sealhulgas peamiselt õli lekkimine paagist, dehüdratsioon, seadmete, torujuhtmete ja ventiilide kahjustused ning õli ja gaasi lendumine halva tihenduse tõttu. Lisaks on võimalikud ka suured lekkeõnnetused, nagu paagi põhja pragunemine ja ujuva plaadi vajumine.
Korrosioon on üks olulisi lekketegureid. Õlipaagi põhja korrosioonist tingitud õlilekkeõnnetusi on juhtunud nii kodu- kui ka välismaal. Toornafta mahuti sisemise korrosiooni esialgne uurimine näitab, et [1] paagi põhja korrosioon on tõsine, enamasti haavandiline punktkorrosioon, mis esineb peamiselt keevitussoojuse mõjualas, depressioon ja deformatsioon, millele järgneb paagi ülaosa korrosioon. , mis on ebaühtlane üldine korrosioon, millega kaasneb punktkorrosioon, ja paagi seina korrosioon on suhteliselt kerge, mis on ühtlane punktkorrosioon, mis esineb peamiselt õli-vee liideses, õli ja õhu liideses. Suhteliselt võib öelda, et paagi põhja väliskorrosioon on tõsisem, peamiselt sellel küljel, kus servaplaat puutub kokku ringtala vundamendiga.
Ujuvplaadi vajumise õnnetus on üks rasketest seadmeõnnetustest, mis on ujuvkatusega õlimahutite tootmisel ja käitamisel väga tabu. Selliste õnnetuste toimumine peegeldab ühelt poolt tõsiseid defekte projekteerimisel, ehitamisel ja juhtimisel, teisalt põhjustab see suurel hulgal toornafta leket, mõjutab tõsiselt tootmist, saastab keskkonda ja kujutab endast tuleohtu.
2 Peamised ohutusprobleemid ja vastumeetmed suurte toornafta mahutite projekteerimisel
2.1 Mahuti vundament ja vundament
Mahuti vundamendi uuring ja mahuti vundamendi projekteerimine on kõige olulisem tagatis suurte mahutite ohutu töö tagamiseks. Vastavalt naftakeemiatööstuse standardile [2] tuleb projekti asukoha valiku käigus läbi viia insenergeoloogiline uurimine. Üldvundamendi, pehme pinnase vundamendi, mägivundamendi ja eripinnase vundamendi jaoks pakutakse välja vastavad vundamendi töötlemise meetodid, lähtudes kontrollitud tingimustest. Samal ajal tuleb läbi viia koha ja vundamendi seismilise mõju hindamine, et vältida erineva pehme ja kõvaga vundamendile ehitamist või aktiivse geoloogilise rikkevööndi mõjupiirkonda.
Tavalised paagi vundamendivormid hõlmavad ringseina (tala) tüüpi, välisrõngasseina (tala) tüüpi ja kaldekaitse tüüpi. Valik tehakse geoloogiliste tingimuste alusel. Paagi vundamendil peab olema piisav üldine stabiilsus, ühtlus ja piisav tasapinnaline paindejäikus. Otse paagi seina all oleva vundamendi konstruktsiooni jäikust tuleks tugevdada. Põhjaplaati toetav vundament peaks olema painduv, et neelata keevitusdeformatsioone. Seadistada tuleks veekindel õlitõke ja õlilekke signaalitoru. Põhjaveetaseme ja vundamendi pealispinna vaheline kaugus ei tohiks olla väiksem kui kõrgus, milleni kapillaarvesi võib ulatuda (tavaliselt 2 m)